Related Podcasts
Äripäeva arvamusliider
Digitark äri
Eetris on ehitusuudised
E-kaubanduse areng ja tulevik
Energiatund
Eramaja ehitus
Ettevõtte juubel
Fookuses: tark tööstus
Investeerimisportfell 2030
Kasvukursil
Latest episodes
Kehvveresuse taga võib peituda palju enamat kui rauapuudus
Pidev väsimus ja jõuetus võivad viidata aneemiale ehk kehvveresusele. Kuigi kõige sagedamini seostatakse aneemiat rauapuudusega, võib aneemia taga peituda palju erinevaid põhjuseid, sealhulgas vitamiinipuudus, vereloomehäired või ka kasvajaline haigus.Seekordses „Tervisetarga“ saates selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloogia- ja onkoloogiakliiniku hematoloog-ülemarst Iige Viigimaa, millised on aneemia levinumad põhjused, kes kuuluvad riskirühmadesse ning millal tuleks oma verenäitajaid kontrollida. Juttu tuleb rauavaegusest, haruldasematest verehaigustest ning sellest, miks võib ka näiliselt väike kõrvalekalle vereanalüüsis olla oluline ohumärk.Samuti räägime, kuidas aneemiat ravitakse, miks ei tasu väsimuse korral omal käel rauapreparaate võtma hakata ning millist rolli mängivad ennetuses mitmekesine toitumine ja tervisekontroll. Saadet juhib Violetta Riidas.
Gasellist silmakeskuse juht: operatsiooniplokist unistasime algusest peale
Rakveres ja Jõhvis silmaraviteenuseid pakkuva Silmarõõmu tervisekeskuse juhatuse liikme Sigrid Mihhailova sõnul on tervikliku kliiniku näol tegemist unistusega, mille nimel nad on järjepidevalt töötanud keskuse algusaastatest peale.„Alustasime tegelikult ühest väikesest silmaarsti kabinetist, siis liikusime vaikselt edasi ja nüüd meil on oma hoone, kus meil on ka operatsioonivõimekus,“ kirjeldas Mihhailova gasellist Silmarõõmu arengut raadiosaates „Kiired ja vihased“. Tema sõnul on nende peamine eesmärk pakkuda patsiendile terviklikku teenust alates ennetusest ja uuringutest kuni operatsioonide ning järelkontrollini.Veidi enam kui poole aasta eest avatud operatsiooniploki käivitamine ja uue teenuse juurutamine on aga kujunenud tervisekeskuse põhiteemaks.Silmarõõmu kasv peegeldub ka numbrites. Kui 2024. aastal ulatus ettevõtte müügitulu 2,5 miljoni euroni, siis mullu kasvas see 3,3 miljoni euroni. Mihhailova sõnul on kasvu peamine vedur silmaraviteenuste nõudlus. “Vananev elanikkond suurendab tervishoiuteenuste vajadust ning ettevõte peab oma arengus lihtsalt nõudlusega sammu pidama,” nentis ta.Tänavu kümnendat tegevusaastat tähistanud tervisekeskuse suurimaks proovikiviks osutus koroonakriis. Mihhailova sõnul tuli toona teha üleöö suuri strateegilisi muudatusi ning valida, kas sulgeda lõplikult uksed või leida lahendus, mis võimaldaks tegevust jätkata ja töötajatele sissetuleku tagada. Sellest ajendatuna hakkas Silmarõõm pakkuma vaktsineerimisteenust. “Vahel tuleb astuda samm tagasi, et hiljem kaks tükki edasi liikuda,” tõi Mihhailova välja julgelt riskidele vastu astumist.Edasise kasvu alusena näeb Mihhailova eelkõige tugevat meeskonda, patsiendikeskset lähenemist ja valmisolekut muutustele kiiresti reageerida. Tervishoius ei piisa tema sõnul üksnes konkurentidest eristumisest, vaid oluline on ka koostöö ning patsiendi usaldus.„See vajab julgust, see vajab sisemist motivatsiooni ja kannatlikkust,“ ütles Mihhailova ettevõtlusega alustamise kohta, rõhutades, et üksi pole võimalik tervisekeskust üles ehitada.Saates tuli samuti juttu tervishoiusektori tööjõu puudusest, toetava töökeskkonna olulisusest, koostööst teiste tervishoiuteenuse osutajatega, tehisintellekti rollist keskuse töös ning tulevikuplaanidest.Saatejuht on Simona Zeno.Gaselliliikumist toetavad Luminor Group, Merit Tarkvara ja advokaadibüroo Hedman.
Andmekeskuste projektid ajavad ettevõtjad ähmi täis
Tekkinud on väga palju ideid luua Eestisse uusi andmekeskusi, kuid kõik see tundub natuke ähmi täis sahmimisena, leidsid ajakirjanikud saates „Äripäev eetris“.Äripäeva arvamustoimetuse juht Karl-Eduard Salumäe tõdes, et palju on selles teemas praegu ähmimist ja sahmimist. Samas haistavad ettevõtliku meelega inimesed suurt võimalust, mistõttu on torus palju plaane. „Ma tõesti arvan, et suurem osa sinna paberile jääbki ja kaugemasse faasi ei jõua,“ lausus ta.Äripäeva ajakirjanik Eliisa Matsalu-Alaküla tõdes, et imepisikese riigina tundubki, et peame teiste riikidega võidu jooksma ja kui sellele rongile ei astu, siis jääme maha. Matsalu-Alaküla märkis, et ühelt poolt ei saa seda pahaks panna, aga teisalt ei saa ka tema praegu aru, kuhu see andmekeskuste teema Eestis liigub.Seega vajab Eesti andmekeskuste arendamiseks selget riiklikku strateegiakava ja teekaarti.„Mul on tunne, et võib-olla juba aasta või kahe pärast vaatame sellele praegusele momendile tagasi ja asjaosalised ise ka muigavad, et oli üks niisugune veider aeg,“ sõnas Salumäe.Laura Saks tõdes, et paljud suured projektid ja ettevõtted on sündinud ideest lahendada mingit probleemi, aga päris hästi ei saada kohe alguses aru, kus suunas minnakse.Loomulikult arutlesid ajakirjanikud ka, kust tuleb nende projektide jaoks elekter ja kas aeglasem menetlemine on alati ilmtingimata halb.Ajakirjanikud arutlesid saates veel Eesti 11. ükssarvikuks tõusnud Skeleton Technologiese edu ning Arco Vara juhtimist ja finantsraskusi pärast juhi Rait Riimi lahkumist.Samuti lahati ametisse astunud presidendi Ülle Madise oodatavat juhtimisstiili ning tema uue tiimi silmapaistvaid palgatõuse.Juttu tuli ka AI tõttu töökohtade kaotamisest ning Donald Trumpi ebastabiilsest poliitikast.
Eksperdid üleriigilisest planeeringust: noorte linnapürgimine on küsitav
Investor saab üleriigilisest planeeringust üldised juhised, aga mitte asukohta, kuhu investeeringud teha, sõnas Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees Andres Aavik.Äripäeva raadio saates “Kinnisvaratund” tõi Andres Aavik välja, millised on arendajate ootused planeeringule. Koos Aavikuga lahkasid üleriigilist planeeringut “Eesti 2050” arhitekt ja füüsik Kaja Pae ning planeeringu konsultant Pille Metspalu.Kui Aavik osutas, et megatrendi, kus noored liiguvad maalt linnadesse, ei muuda, siis Metspalu jäi sellest erinevale seisukohale. Noorte ruumikasutuse uuringule toetudes tõi Metspalu välja noorte kinnituse: ei maksa arvata, et linnatuled neid niiväga peibutavad.Saates vastati ka küsimusele, kas planeeringu puhul, mis rõhutab tugevaid tõmbekeskusi, nagu Tallinna, Tartut, Pärnut, Ida-Virumaa linnastut ja väiksema kategooria keskusi, on tegemist riiklikus mõõtmes kahaneva planeeringuga.Saates tuli juttu ka koostööst Euroopa Investeerimispangaga, mille raames on plaanis rajada elamispindu väljaspool tõmbekeskusi Tallinna, Tartut, Pärnut.Muu hulgas vastasid eksperdid saates küsimusele, kui realistlik planeering on, kui palju on sellel ühist reaalse regionaalse, majandusliku, kultuurilise, ajaloolise olukorraga ning milline roll hakkab planeeringu raames olema edaspidi omavalitsustel, arendajatel, elanikel ja mida on tähele panna investoritel.
Teedeehituses innovatsiooni jagub, aga miks ehitame siis ikka vanaviisi?
Meie teedeehituses on katsetatud nii plastikut ja ligniini sisaldavat asfalti kui ka uusi digitaalseid tööriistu, mis võimaldavad ehitusmasinaid täpsemalt juhtida. Mujal maailmas töötavad juba autonoomsed ehitusplatsid ning arendatakse asfalti, mis suudab ise oma mikropragusid parandada. Tehnoloogia areneb kiiresti, kuid kuidas tagada see, et uuenduslikest katsetustest sünniksid ka päriselt sellised lahendused, mis aitavad teid ehitada kestvamalt, säästlikumalt ja mõistlikuma hinnaga?Sisuturundussaates “Targem taristu” arutlevad innovatsiooni ja tehnoloogia võimaluste üle TalTechi ehitusinfo modelleerimise professor Raido Puust ning endine Verstoni innovatsioonijuht, praegune TalTechi taristuehituse valdkonna nooremteadur Sven Sillamäe.Saates meenutatakse, kuidas 2004. aastal äratas suurt tähelepanu Tallinn-Tartu maanteel asfaldikihtide vahele paigaldatud terasvõrk. Praeguseks on Eestis rajatud katselõike, kus bituumenit on osaliselt asendatud plasti või puidust saadava ligniiniga. Kuigi sellised lahendused võivad vähendada teedeehituse keskkonnamõju, tõstatub küsimus nende maksumusest, vastupidavusest ja laialdasemast kasutuselevõtust. Saatekülaliste hinnangul on Eesti taristuehituse üks kitsaskohti projektipõhine innovatsioon: uusi lahendusi küll katsetatakse, kuid tihti jääb puudu järjepidevast tulemuste analüüsist ja otsustest, mis aitaksid neid igapäevasesse praktikasse viia.Räägitakse ka ehitusinfo modelleerimisest ehk BIMist, droonidest, masinjuhtimisest ja andmepõhisest ehitusjuhtimisest. Kuigi digitaalsed lahendused on Eesti teedeehituses juba kasutusel, jääb suur osa kogutavast infost praegu veel rakendamata. Tulevikus võiks ehitusjuhtimine muutuda prognoosivamaks, võimaldades tööde planeerimisel arvestada jooksvalt ilmaolude, pinnase seisundi, masinate tootlikkuse ja ehitusgraafikuga.Peatutakse ka küberturvalisuse teemal, mille tähtsus kasvab koos ehitusmasinate ja infosüsteemide ühendamisega.Pilk tulevikku viib kuulaja aga hoopis Jaapanisse, kus ehitusplatsidel kasutatakse juba ilma juhita töötavaid masinaid, ning Hollandisse, kus arendatakse iseparanevat asfalti. Arutletakse ka elektrisõidukeid laadivate teede mõttekuse ja targa tellija rolli üle.Sven Sillamäe tutvustab TalTechis arendatavat digitaalset tööriista, mis aitaks hinnata, kuidas erinevad ehitusotsused mõjutavad teekatte eluiga, keskkonnajalajälge ning ehitus- ja kasutuskulusid.Saadet “Targem taristu” juhib Rasmus Kagge.
Advokaat: Eesti arbitraažikohus pole suurte tehingute jaoks piisavalt usaldusväärne
Eesti suuremate ettevõtte ostu-müügitehingute vaidlused lahendatakse enamasti Stockholmis või Helsingis, mitte Tallinnas, sest Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu reegleid ja praktikat ei ole advokaatide hinnangul aastakümneid piisavalt ajakohastatud."Eestis usaldusväärset institutsionaalset arbitraažikohut ei ole,“ nentis Soraineni partner Toomas Prangli saates "Äripäeva TOP". Tema sõnul ei suuda Eesti arbitraažikohus alati tagada professionaalse arbiitri määramist ega menetluse konfidentsiaalsust.Eversheds Sutherlandi partner Maivi Ots lisas, et Stockholmi arbitraažikohus on küll kallis, kuid toimib ja on turuosaliste silmis usaldusväärne. Eestis kasutatakse vaidluste lahendamiseks sageli ka tavakohtuid, mis on Prangli hinnangul rahvusvahelises võrdluses professionaalsed ja kiired.Vaidlusteni jõudis viimase kolme tehingutingimuste uuringu järgi vaid 2–3% ettevõtte ostu-müügi tehingutest. Advokaatide hinnangul näitab see, et pooled teevad enne lepingu sõlmimist põhjaliku eeltöö või lahendavad erimeelsused kokkuleppel.Saatest saab muu hulgas vastuse veel küsimustele, kui suure osa juhtivate advokaadibüroode tuludest annab ettevõtete ostu-müügitehingute nõustamine ning miks sel aastal suured bürood advokaadibüroode TOPi päris tippu ei jõudnud.Samuti räägitakse sellest, kas tehinguturg pakub advokaatidele kasvavat töövoogu, kuigi Eesti majandus on heitlik ja kuidas väljendub tehingutingimustes see, et ostjad on praegusel turul tugevamal positsioonil.Saates on külas Soraineni partner Toomas Prangli, Ellex Raidla partner Ott Aava ja Eversheds Sutherlandi partner Maivi Ots. Saadet juhtis Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Eesti väikefirma vallutas India ja ronis oma nišis maailma tippu
Eesti ettevõte LEI Register on kasvanud maailma suurimaks LEI-koodide müüjaks, tehes seda ilma klassikalise idufirma mudelita ja investorite rahata.Ettevõtte asutaja Toomas Pavelson avas “Ükssarvikute kasvulava” saates, milliseid katsumusi ja õppetunde pakkus 450 000 kliendini jõudmine ja laienemine Indiasse, mis on praeguseks tõusnud nende suurimaks turuks.LEI Register oli hiljuti avaldatud Eesti väärtuslikeimate tehnoloogiafirmade edetabelis 27. kohal, hinnangulise väärtusega 61 miljonit eurot. “Me ise ei ole kunagi defineerinud ennast start-up’ina, see maailm on meile selles mõttes võõras,” tõdes Pavelson idufirmade sektori kohta.Üks Toptechi edetabeli koostajatest, investor Rando Rannus, rõhutas Eesti ettevõtete võimalusi kasvada erinevates niššides maailma suurimate hulka. Septembri lõpus avaldatud edetabel hindas uueks ükssarvikuks ettevõtte Botguard OÜ, mis tegutseb Blackwalli nime all.Raadiosaate külalised olid Rando Rannus Siena Secondary Fundist ja LEI Registri asutaja Toomas Pavelson.Saadet juhtis Tarmo Virki.
Risto Rüütel: ebaausate kaubandustavade seadus puudutab rohkem ettevõtteid, kui arvatakse
Kui kaupmees ütleb tarnijale, et hinnatõusu korral võib kaup sortimendist välja jääda, kas see on tavapärane äriline läbirääkimine või juba lubamatu surve? Ja millal võivad ebaausate kaubandustavade reeglid puudutada ettevõtet, kes ise üldse toitu ei müü?Saates „Kaupmehe eduvalem“ räägib advokaadibüroo Eversheds Sutherland konkurentsiõiguse, kaubanduse ja välisinvesteeringute valdkonna juht Risto Rüütel põllumajandus- ja toidutarneahelas keelatud kaubandustavadest. Selgub, et regulatsioon ei puuduta sugugi ainult suuri jaekette ja nende toidutarnijaid – seaduse kohaldamisalasse võib sattuda ka näiteks kosmeetikatootja, kes ostab oma toodete valmistamiseks põllumajanduslikku päritolu toorainet.Saates võetakse lahti, millised võtted on alati keelatud, millistes küsimustes võivad ostja ja müüja omavahel kokku leppida ning kuidas tuleb arvestada maksetähtaegu. Juttu tuleb ka kampaania-, turundus- ja logistikatasudest, lepingutingimuste ühepoolsest muutmisest ning sellest, millal jõulisest läbirääkimisest saab ebaaus surve.Samuti arutatakse, kuidas ettevõtted saavad riske maandada, miks ei pruugi lepingusse kirjapandu alati kattuda tegeliku igapäevase koostööga ning kui suureks võivad rikkumise korral kujuneda trahviriskid.Sisuturundussaadet juhib Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil.
Tervetuloa takaisin! Suve jooksul ööbis Eestis 300 000 soomlast
Soome turist on leidnud tee tagasi Eestisse, leiab Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Külli Kraner.“Soome turistide kasv on absoluutarvudes kindlasti kõige suurem. Ligi 300 000 soomlast ööbis suve jooksul Eestis,” rääkis Külli Kraner Äripäeva raadio saates “Turismitund”.Tema sõnul reisis lõppenud suvel Eestisse rohkelt turiste ka Poolast ja Suurbritanniast. “Euroopasiseste reiside kasv on märk sellest, et turismielu hakkab taastuma ja jõuab varsti numbrite poolest kriisieelsele tasemele,” märkis tegevjuht.Positiivseid arenguid varjutavad aga kahtlased tehingud lühiajalisel üüriturul. “Lühike üüriteenus tähendab seda, et tegelikult keegi ei tea, kes korteris ööbib. Siia jõuavad inimesed, kes olukorda ära kasutavad. On need siis petukõnede kontorid, immigratsiooniga seotud asjad või ka muud teenused, mis ei taha silma paista,” rääkis Teras.Tartus asuva V Spaa Hotelli tegevjuhi Triinu Terase sõnul on ettevõtte tugevatest majandustulemustest hoolimata jätkuvalt keeruline meelitada turisti pealinnast kaugemale.“Raske. Kui Pärnusse ja Tartusse jõuab Eestit külastavatest välisturistidest ainult 8 protsenti, siis see ütleb nii mõndagi,” rääkis Teras. “Need Tartu vähesed hotellid üksi ei suuda midagi ära teha. Me peame Tartust rääkima aina rohkem kui sihtkohast, kuhu tulla mitmeks päevaks, mitte üheks ööks.”Veel tuli saates juttu restoranide keerulisest seisust, julgeolekust ja spaabuumist.Terase sõnul on tihe konkurents küll tervitatav, kuid igal asjal on tema sõnul piir. “Eesti on väike. Ma ei tea, kas neid spaasid on tegelikult nii palju vaja,” märkis ta.Saadet juhtis Joonas-Hendrik Mägi.
Endover lisab ehitusturule hoogu: Tallinna südalinnas algavad uued arendused
Arendaja Endover ei näe enam põhjust ehitusturule pidurit tõmmata ning valmistab ette mitut uut arendust Tallinna südalinnas, rääkisid Endoveri arendusdirektor Uku Tint ja Metropoli Ehituse juht Henri Ärmus.Endoveri tegevus näitab, et ettevõte ei oota turu edasise suuna selginemist, vaid alustab julgelt uusi projekte. “Uute arenduste puhul oleme optimistlikud,” ütles Uku Tint Äripäeva raadio saates “Eetris on ehitusuudised”. Tema sõnul on ehitushind küll väljakutse, kuid arendaja ülesanne ongi leida viis kasvava kulubaasiga toime tulla ja projektilt ka kasumit teenida.Üks Endoveri ja Metropoli Ehituse uus projekt tuleb Tallinna südalinna Narva maantee 13 kinnistule, mis on praegu arendusfaasis, ehitusega plaanitakse alustada lähikuudel.Veel suurem lähiaastate projekt on Tallinna südalinnas Tartu maanteel asuva kõrghoone rekonstrueerimine, mida tuntakse LHV majana. Uus lahendus pole veel lukus ja ettevõte peab selle üle linnaga läbirääkimisi.See ei tähenda siiski, et kinnisvaraturul oleksid kõik takistused kadunud. Üheks peamiseks küsimuseks jääb ehitushinna tõus, mille vastu võideldakse tegevuste efektiivistamisega. Metropoli Ehitus kasutab Volta kvartalis järjest enam voogehituse põhimõtteid, mille eesmärk on vähendada objektidel ooteaega. “Oluline on kogu protsess planeerida nii, et ühe koostööpartneri töö lõppedes saaks järgmine kohe alustada,” selgitas Metropoli Ehituse juht Henri Ärmus.Lisaks tuli saates juttu veel Volta kvartali ehitusest, ostjate muutunud ootustest ja tehisaru võimalustest arendusprojektide efektiivistamisel.Saadet juhtis Teeli Remmelg.